Llyr 25

“Mis juhtus?” küsisin areldi ukse oma toa ukse vahelt välja piiludes, haarates Jamesi järele, kes must sel hetkel mööda tuhises. Nad ajasid mu üles oma müdistamisega ja järsku kuulsin Sarah lakkamatut nuttu.

James ei vastanud. Ta nägu oli tõsine ja ta jooksis trepi poole, andes vaevu paar sekundit, et talle järgneda. Ta oli jõudnud mantli selga ajada ja pages tagasi vaatamata ukse poole, hüüdes tüdrukutele elutoas, et läheb arsti järele.

“Mis juhtus?” küsisin uuesti kui jõudsin trepi alumisele astmele, järgnedes Sarah aina valjenevale nutule.

“Proffessor minestas.” Sosistas Rebecca näost valgena.

“Nuuskpiiritus aitab?” pakkusin õlgu kehitades, saades ise ka aru, et oleks asi vaid selles, poleks nad endast nii väljas.

“Ei,” sosistas Rebecca ja vajus vastu käebidet, ennast tugevalt kallistades, “see pole selline minestushoog.”

Noogutasin arusaavalt ja astusin tema kõrvale, et teda kallistada. Ma ei osanud tema järgi leinata – ta polnud veel jõudnud ennast mulle südamesse süüa.

“James jääb hiljaks?” Sosistas ta mulle kõrva, keha pingul kui vitstest punutud korv. Ta ei nutnud, vaid pressis ennast tugevalt mu vastu, käed klammerdatuna mu halli hommikumantlisse.

“Kardan küll.” Ma ei hakanud valetama.

Ma ei tea, kaua Jamesil läks, kuid me ei lahkunud oma kohalt ukse peal. Sarah nutt oli vahepeal vaibunud ja nüüd oli kuulda üksikuid nuuksatusi, mis kadusid tema valju palvetamise hulka.Tundsin end halvasti, et ei läinud Sarah juurde, kuid Rebecca oli kui paigale naelutatud ja nii sirge, et sobinuks joonestuslauaks.

“Kuula- James on tagasi.” Sosistasin, kuuldes eemalt kapjade müdinat. Seal oli vähemalt neli hobust. Rebecca noogutas. Ta silmad olid tõmbunud punakaks, kuid ta ei hakanud nutma, ainult seisis seal ja noogutas vahet pidamata. Noogutasin temaga kaasa ning enne kui suutsin teda tema koha pealt liigutada, lendasidki sisse James ja veel kolm meest, üks neist arst, preester ja surnumatja. Viimase nägemine ajas mulle judinad peale – mis oli siia asja surnumatjal kui inimest pole veel surnukski kuulutatud?

“James?” küsisin kiiresti, kuid nad tormasid meist mööda meid tähele panemata. Tahtsin talt selle surnumatja kohta selgitust nõuda – oli halb enne neid raskesti haigete juurde lasta enne kui õige aeg käes.

Jätsin Rebecca endast maha ja järgnesid meestele, kes pisikese toa kiiresti suminaga täitis. Isegi Sarah tõrjuti kõrvale.

 

 

Kogu keset seda möllu, mis proffessor Hobdeni keha ümber käis, ilmus äkki minu vastasseinast helevalge kujutis, mis moodustas meeste selja taga neist peajagu kõrgema vana mehe kuju. Ta seisis seal, uurides ükskõikselt tema ees avanevat vaatepilti. Ma ei näinud meeste tagant palju, kui see, mida ma nägin, meenutas kõrget murumütsi, mida kattis vaskne võru ning rist, mis üle pea jooksis, et mõõgaga oleks raskem pihta saada. Mehe nägu oli vagusid täis kui küntud põld ja juuksed nisukollased.

See veel puudunuks, et mingi kummitus niigi juba surmale määratud mehe peal laiba rüvetamist mängib, ent oli hilja, mees võttis oma mädanenud ja mudast sätendava külje pealt noa. Astusin sammu ette, kuid arst kõndis me vahelt läbi ja ma olin sunnitud vaatama , kuidas mees Hobdeni üle kummardus, noaga kiire lõike tegi üle ta rinnakorvi selja poolse külje ja siis nagu muuseas tõmbas Hobdeni kopsud välja  ja jättis need kui paari tillukesi tiibu tema selja kohale lapendama. Ta ajas end uuesti sirgu, keeras veidi pead, et oma kätetööle väärt hinne and ja lahkus.

Olin kohe valmis oksendama ja pressisin peopesad tugevalt üle huulte.

“June?” Otsisin silmadega nime autorit ja tabasin Jamesi mureliku pilgu. “Sul on jälle see ilme…”

Advertisements

Leave a comment

Filed under Llyr

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s